Kui te ei ole kindel, et suudate päikesekollektori omal käel installeerida pöörduge meie poole ja proovime koos leida mõistliku lahenduse kuidas paigaldada teie päikesekollektor.
KÜLMAKAITSE
Kindlasti tuleb arvestada talvisel ajal süsteemi võimaliku külmumisega.
Variante mida järgida on kaks. Esimesel juhul kasutades soojakandjana tavalist vett. See variant on halb mitmel põhjusel, külmade saabudes tuleb süsteem tühjendada, kareda vee tõttu viiakse iga veega täimisega süsteemi uus kogus võimalikku katlakivi, mis vähendab süsteemi kasutegurit.
Teine variant on kasutada glükooli ja vee segu, mis on koostatud vastavalt glükooli tooja juhistele. Sellisel juhul külmumisega probleemi ei ole ja päikesekollektor annab sooja ka talviste ilmadega. Glükooli tuleb vahetada regulaarselt 3-5 aasta tagant, vastasel juhul võib glükooli segu muutuda happeliseks.
Vaakumtorud ise ei karda külma ja elavad külma perioodi üle ilma igasuguste vigastuseta.
TUUL
Päikesepaneeli paigaldamisel tuleks kindlasti ka arvestada võimalikke tuule poolt tekitatavaid pingeid, probleem võib esineda rohkem rannikualadel.
MEHHAANILINE TUGEVUS JA VASTUPIDAVUS
Kuna vaakumtorud on tehtud boorsilikaadist on nad üllatavalt tugevad. Klaas kannatab kuni 25 mm läbimõõduga rahet. Eesti oludes seega selle pärast muretsema ei pea. Sõltuvalt kollektori paigaldusnurgast on võimalik saavutada veel suurem vastupidavus löökidele.
Kui ikkagi peaks üks või mõni vaakumtoru purunema, siis sellest ei ole midagi hullu, kuna süsteem töötab endiselt edasi. Lihtsalt kollektorist saadav energia on purunenud torude võrra väiksem.
SÜSTEEMI SURVE
Suletud süsteemi puhul on peab töötava süsteemi surve olema ~600kPa. Paisumiste kompenseerimiseks peab kindlasti olema paigaldatud paisupaak.
Süsteemi kaitseklapp peab avanema ~800kPa juures, klapi tööd tuleks hoolduse käigus kontrollida.
>
Kasulikku > Kasulik teada enne päikesekollektori paigaldamist
